NIMEKORRALDUS koondkonspekt
Ja-lõpp. Ajalooliselt pikema lõpuga. Mingid apellatiivid on lühenenud. Varem olnud ilmselt
tuletusliide. ,,Pedja" Pedäjä
Lehmja varem Lehmjala, veel varem Leemeda.
Ka nt välja on lühenenud.
Na-lõpp selline, mille puhul ei saa sufiksist rääkida, vaid lühenemisest. Sagedamini nina-
lõpust saanud na. Nt Tammekanna lühenenud Tammunaks.
Suur sagedus Kagu-Eestis, viitab, et enamasti laenulise algupäraga.
Ra-lõpp. Ei ole sufiks, vaid erilähtega nimed. Läbara nt Lebbaru. Järve- lühenenud ra.
rahva lühenenud ra-ks.
-ma (a) lõpp. Nende hulgas nimed maa lõpulised (nt Põltsamaa põllurikas maa). Algselt
mäe. Raskem otsustada kumb õigem on, sest nimed vahelduvad.
-va-lõpp. Mitmeti tõlgendatav. Sufiksilaadsed seletused verbaalsufiks, v-kesksõnast
arenenud. Nimisõnast lähtuv liide nt Jõgeva (jõeline paik).
Tu-lõpp. Nt nimetu kus nime pole. Seletada kui deverbaalsufiksit. Nt Taritu. Seostamised
oletuslikud.
-stu lõpp
annaabi.ee 
