Antiikkirjandus
Kartes, et venna tütrel võivad sündida pojad,
tegi ta temast Vesta neitsi, jättes ta niimoodi igaveseks ilma võimalusest abielluda ja lapsi saada. Ühed
ütlevad, et naise nimi oli Ilia, teised, et Rhea või Silvia. Amulius heitis ta vanglasse. Naine sünnitas
pojad, kes olid imeliselt suurt kasvu ja väga nägusad. Amulius käskis orjal lapsed võtta ja need kuhugi
ära viia. Ori pani lapsed künasse ja läks jõe äärde. Ta jättis küna jõe kaldale ja läks ise minema.
Siin lebasidki lapsed, kui pärimuse järgi emahunt toitis neid piimaga ja rähn lendas neile toitu tooma ja
hoolitses nende eest. Mõlemad loomad on pühitsetud Marsile, seetõttu leidsid kinnitust
laste ema sõnad, et nende isa on jumal Mars.
Amuliuse seakarjus Faustulus viis lapsed
kõigi eest salaja minema. Nagu
väidetaks, pani ta neile nimeks
Romulus ja Remus. Kui nad olid veel
väikesed, andis nende ebatavaline
välimus – kõrge kasv ja ilu – selget
tunnistust nende päritolust.