Eesti murded
täs tännes, nüid kadi ää, põlõ kohogil, vänes tend tiäb, kus ta jähi! `natukese aja eest oli veel
siinsamas, nüüd kadus ära, pole kuskil, tont teda teab, kus ta jäi'.
3.2 Läänemurre
Läänemurret kõneldakse suurel alal endisel Lääne- ja Pärnumaal. Mõndagi ühist on sel
saarte murdega, ent ka vana Harjumaa lääneosa keelepruugiga. Tüüpiliselt läänelik nähtus on
häälikumuutus v > b, nagu Kibissaare Mihkle kibikõba lebakott, omapärane asesõnade
kasutus: tule täna meia, ma tule oome teia `tule täna meile, ma tulen homme teile'.
Tugevaastmeline seesütlev, nagu istub laudas, sukad jalgas, sepik selgas, ise nälgas on omane
ka saarte murdele ja keskmurde lääneosale.
3.3 Keskmurre
Keskmurre, mis hõlmab endise Harju- ja Järvamaa, Lääne-Virumaa, Põhja-Viljandi- ja
osalt Põhja-Tartumaa, on kõige laialdasema levialaga ja ühtlasi meie tähtsaim murre, sest
sellel baseerub eesti kirjakeel