Haridus
XIII sajandil levis Eestis katoliiklik kiriku ja koolikorraldus. Algul rajati toomkoolid, kus
õpetati traditsiooniliselt seitset vaba kunsti. Vanim teadaolev kool Eestis oli 1251. aastal
loodud Pärnu toomkool. Hiljem tekkisid kloostrikoolid. Tolle aja talurahva haridus jäi nn
rahvapedagoogika tasemele. Eesti hariduselus toimus suur hüpe Rootsi ajal: 1630 avati
Tartu gümnaasium, 1632 Tartu Ülikool. Hakkasid levima eestikeelsed aabitsad ja
kateldsmused ning ldrikute juures hakkasid köstrid lapsi lugema õpetama.
1801. aastal sai Venemaal keisritroonile Aleksander I, kes oli tugevasti mõjutatud
valgustusfilosoofia ideedest. Tänu tema algatatud reformidele loodi Eestis XIX sajandi
algul püsiv neljaastmeline avalike õppeasutuste süsteem: kihelkonnakoolid
(elementaarkoolid), maakonna ehk kreiskoolid, kubermangu-gümnaasiumid ja ülikoolid.
1889. aastal oli Tartu Ülikoolis 136 eesti üliõpilast. Avalike koolide vähesus tingis peaaegu
annaabi.ee 
