I maailmasõda Kokkuvõte
asumaad ja suurriigiseisundi. Briti impeerium saavutas oma suurima ulatuse.
Itaaliast sai suurriik. Mrgatavalt tugevdas oma seisundit USA: sja
tagajrjel hakkasid Euroopa riigid temast majanduslikult sltuma (1921. aastal
oli nende vlg USA'le 21 miljardit dollarit).
Venemaa vljalangemisega imperialistlike riikide seast Oktoobrirevolutsiooni
tagajrjel jagunes maailm kapitalistlikuks ja sotsialistlikuks ssteemiks ning
algas kapitalismi ldkriis. Saksamaal, Austrias, Poolas, Soomes ja Argentiinas
tekkis sja lpus ning mitmel pool mujal varsti prast sja lppu rev.
marksistlik partei. Peale Venemaa toimus revolutsioon ka Saksamaal, Austria-
Ungaris, Trgis ja Bulgaarias. Esimeses maailmasjas ei lahendatud seda
phjustanud vastuolusid. Versailles-Washingtoni lepingute ssteemiga loodud
poliitikas peitus uue maailmasja alge.
Esimeses maailmasjas osales algul Keskriikide poolel (3 568 000 meest) ja
Antandi poolel (6 179 000 meest)