Rahvaarvu muutumise protsent - teatud perioodi alguse ja lõpu rahvaarvu vahe algsega Koguiive 1k inimese kohta - näitab palju suureneb/väheneb rahvaarv 1k sel perioodil riigis elanud inimese kohta Sündimust mõjutavad tegurid: usundid, kooselu traditsioonid, majanduslikud võimalused, väärtushinnanugud, viljakate naiste arv, naiste vanus sünnitamisel, pereplaneerimise võimalused, naiste/meeste võrdsus ühiskonnas Sündimuse üldkordaja - sündide arv 1k inimese kohta Vanusekordaja - mitu last sünnib 1k teatud vanuses naise kohta aastas Summaarne sündimuskordaja - keskmine elussündide arv naise kohta tema elu jooksul, kui kehtiksid konkreetse aasta vanusekordajad Suremust mõjutavad tegurid: vägivald, õnnetused, haigused, nälg, sõjad, veepuudus, konfliktid, looduskatastroof Suremust iseloomustavad: suremuse üldkordaja, keskmine eluiga, suremus loomulik iive = sünnid - surmad
1. Õppesisu Maailma rahvaarv *Üle 7 miljardi inimese, aastaks 2050 umbes 10 miljardit. Rahvastiku paiknemine *Looduslikud tegurid: pinnamood, kliima, taimestik, mullad, loodusvarad *Ühiskondlikud tegurid: ajaloolised, maanduslikud, sotsiaalsed, poliitilised. Loomuliku iibe kordaja- sünnid-surmad/rahvaarv x 1000 (ühik promill) Sündimuse üldkordaja- sünnid/rahvaarv x 1000 Suremuse üldkordaja- surmad/rahaarv x 1000 Sündimust mõjutavad tegurid: *viljakas eas naiste arv, naiste vanus sünnitamisel *religioon *pereplaneerimine *väärtushinnangud *majanduslikud võimalused *naiste ja meeste võrdsus ühiskonnas Suremust mõjutavad tegurid: *vanus *halb arstiabi kättesaadavus *ebatervislikud eluviisid *haigused, nälg *vägivald, sõjad ja relvakonfliktid *õnnetused *puhta vee puudus
1. 2. 3. 2. Analüüsi Eesti rahvaarvu muutusi 13. saj.-st, nimeta peamised murrangupunktid ja nende põhjused 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 18.01.2013 Esialgsetel andmetel oli 1. jaanuaril 2013 Eesti arvestuslik rahvaarv 1 286 540, teatab Statistikaamet. Rahvaarvu kahanemist 2012. aastal mõjutas kõige enam....märkige kaks põhjust 1. 2 3. Analüüsi Eesti rhvastiku loomuikku iivet, nimeta sellise arengu põhjused Elussünnid Surmad Loomulik iive Sündimuse üldkordaja Suremuse üldkordaja Loomuliku iibe kordaja 2002 13 001 18 355 -5 354 9,57 13,51 -3,94 2003 13 036 18 152 -5 116 9,63 13,41 -3,78 2004 13 992 17 685 -3 693 10,37 13,11 -2,74 2005 14 350 17 316 -2 966 10,66 12,86 -2,20 Elussünnid Surmad Loomulik iive Sündimuse üldkordaja Suremuse üldkordaja Loomuliku iibe kordaja
30000000 25000000 20000000 15000000 10000000 5000000 0 Graafik 1. Madagaskari rahvaarvu muutumise graafik 3. Sündimus 2015. aastal 1000 inimese kohta: 32,6. Suremus 2015. aastal 1000 inimese kohta: 6,8. Loomulik iive: 32,6 - 6,8 = 25,8. Rändesaldo: 0. Rahvaarv kasvab jõuliselt tänu sündimusele, mis on palju suurem kui suremus. 4. Sündimus: a) Sündimuse üldkordaja on 30 aasta jooksul vähenenud. Kui 1985. aastal oli veel 46, siis praegusel aastal on üldkordaja 33. 2030. aastaks prognoositakse sündimuse üldkordajaks 25. b) Keskmiselt sünnib lapsi 1 naise kohta 4,2. Sündimus on 20 aasta jooksul vähenenud. 1995. aastal oli see 6.0. c) Antud regiooni riikidest on need näitajad pigem keskmised. Madagaskar on arenev riik. AIDS ning HIV ei oma suurt rolli rahvastikus. Suremus:
Rahvaarv perioodil 19502025 kasvanud Aasta keskmine rahvaarvu tõus: u. 105 000 inimest Rahvaarvu keskmine kasvutempo perioodil 19852011 oli 2,31% 2012.a 1,54% (maailmas 77.koht) Keskmise kasvutempo prognoos kuni aastani 2025 on 1,25% Rahvaarvu muutused Sündimus: 144 000 Suremus: 42 000 Loomulik iive: 102 000 Rändesaldo: 2 inimest 1000 elaniku kohta Rahvaarv kasvab riigis Loomulik iive 87% Rändesaldo 13% Sündimus Sündimuse üldkordaja langenud 24 19 2012.a sündimuse üldkordaja 18,97(maailmas 100.kohal) Prognoositud sündimuse üldkordaja kuni 2025.a 16 Keskmiselt lapsi naise kohta on langenud 3,1 kuni 2,7 2012.a näitaja 2,67 (maailmas 76.koht) Suremus Suremuse üldkordaja on 6 2012.a suremuse üldkordaja 5,5 (maailmas 175.koht) Prognoos 2025.a 6 Imikusuremus on hüppeliselt langenud 1983.a 14 4 1000 elaniku kohta 2005.a Riigis sureb AIDSi igal aastal u. 100 inimest
aasta haldusreformi koosneb Ida-Virumaa kokku neljast linnast ja neljast vallast. Need vallad on Lüganuse, Alutaguse, Toila ja Jõhvi. Linnad on Narva, Kohtla-Järve, Sillamäe ja Narva-Jõesuu. Ida- Virumaa suurimaks linnaks rahvaarvu poolest on Narva, mis asub Venemaa piiriääres. Haldusreformi käigus lahkusid Ida-Viru maakonnast Aseri, Lohusalu ja Avinurme vallad. Maakonna rahvastikutihedus on 46,5 elanikku ruutkilomeetri kohta, ning maakonna keskuseks on Jõhvi. Sündimuse üldkordaja on alates eelmise sajandi lõpust kõvasti alanenud. Seda järsku langust võib põhjendada Eesti Vabariigi iseseisvumisega, mille järel lahkus Eestist suur osa vene keelsest nooremast rahvastikust, kellest suur osa paiknes Ida-Virumaal. Sündimuse vähenemist antud taasiseisvunud vabariigi perioodil võib põhjendada, ka ühiskonnas ebastabiilse õhkkonnaga, ning majanduslangusega, mis kaasnes plaanimajanduselt vabaturumajandusele üle minekuga
· Aastal 2013 on sündimusi olnud 272 000 ja surmasid 156 000. Loomulik iive on ligikaudu 5.2 %0. · Rändesaldo on 6. · Austraalias on mõlemad (rändesaldo kui ka iive) positiivsed, mis tähendab seda, et sündimusi on rohkem kui surmasid ning inimesi tuleb rohkem juurde, kui lahkub. Just selle tõttu kasvab selles riigis rahvaarv. 4. Analüüsige põhjalikumalt sündimust ja suremust. Sündimus: a) Sündimuse üldkordaja viimase 30 aasta jooksul on langenud. 1986-1994 oli selleks 15(tuhande kohta), 1995-1997 oli 14, 1998-2007 oli üldkordajaks 13, 2008-2013 oli/on 12. Iga kord langes see 1 üldkordaja võrra. Kokku langes sündimuse üldkordaja 3 võrra. Prognoos aastaks 2030 on 11. b) Keskmiselt iga naise kohta sünnib Austraalias 1.8 last. Viimaste aastakümnete jooksul pole see eriliselt muutunud. Kuni 1994 aastani oli keskmiseks 1.9, 1995-2000 oli 1
8. Millised tagajärjed on rahvastiku vananemisel ühiskonnale? 9. Too välja erinevused arenenud- ja arengumaade rahvastikupoliitikates. 10. Millised on Hiina rahvastikupoliitika (nn ühelapsepoliitika) tagajärjed? 11. Mida hõlmab pereplaneerimine? 12. Mõisted: demograafia, demograafiline plahvatus, inimarengu indeks, rahvastiku vananemine, loomulik iive, loomuliku iibe üldkordaja, rahvastikupoliitika. 1) Rahvastikuandmeid vajatakse igapäevasel kohaliku elu juhtimisel. See teave on oluline eelarvete koostamisel ja täitmise kontrollimisel, uute töökohtade planeerimisel, hariduselu ja sotsiaalhoolduse korraldamisel. 2) ÜRO expertide arvestuse kohaselt elab 2050.aastal maakeral 9,31 miljardit inimest ja alles 21.sajandi teisel poolel peaks maakera rahvaarv stabiliseeruma. 2100.aastal peaks maakeral elama 10,1 miljardit
annaabi.ee 
