Fibonacci jada (referaat)
Esimesena käsitleti neid teaduslikult juba 13. sajandil. Varasest avastamisest
hoolimata pakuvad nad aga suurt huvi ka tänapäeva matemaatikutele, omades
väärtust nii teoreetikute kui praktikute jaoks. Nende uurimisele on pühendatud 4
korda aastas ilmuv ajakiri, neid käsitletakse ka paljudes teistes väljaannetes ja
tähtsamaid uurimistulemusi avaldatakse tihti raamatutena. Kõige selle põhjuseks
on ilmselt just nende arvude lai rakendatavus ja üldistatavus. Nimelt põhineb suur
osa looduslikest protsessidest kas eksponentfunktsioonil (ex) või siis just
diskreetsetel rekurrentsetel jadadel, millistest lihtsaimaks ehk ongi Fibonacci jada.
Siiski on imestamisväärne, et siiani leitakse uusi viise nende arvude
rakendamiseks, nii börsi liikumiste ennustamiseks, õnnemängudes võitmiseks ning
algoritmide keerukuse hindamiseks. Huvi pakuvad kindlasti ka puhtalt
arvuteoreetilised tulemused, mida arvude pikast ajaloost hoolimata siiski pidevalt
annaabi.ee 
