................... am1 am2 . . . amn Selles maatriksis element aij asub i-ndas reas ja j-ndas veerus, ele- ment ast asub s-ndas reas ja t-ndas veerus. Kui maatriksi elemendi aij reaindeks i muutub hulgas Nm := {1, 2, ..., m} ja veeruindeks j muutub hulgas Nn := {1, 2, ..., n}, siis me oleme vaadelnud selle maatriksi k~oiki ele- mente. Maatriksit (1.1) t¨ahistame tihti ka l¨uhemalt, juhul kui ei teki kaksi- pidi m~oistmist, niinimetatud u ¨ldelemendi aij abil, saades (aij ). Kui teame, 4 kuidas muutuvad indeksid i ja j, siis saame taastada (aij ) abil kuju (1.1). Veel on u ¨ks v~oimalus t¨ahistada maatriksit (1.1) l¨ uhemalt, nimelt t¨ahistame teda suure tr¨ukit¨ahega. Eespool olevat maatriksit (1.1) t¨ahistame t¨ahega A. Seega v~oime kirjutada a11 a12 . . . a1n a a22 . . . a2n
................... am1 am2 . . . amn Selles maatriksis element aij asub i-ndas reas ja j-ndas veerus, ele- ment ast asub s-ndas reas ja t-ndas veerus. Kui maatriksi elemendi aij reaindeks i muutub hulgas Nm := {1, 2, ..., m} ja veeruindeks j muutub hulgas Nn := {1, 2, ..., n}, siis me oleme vaadelnud selle maatriksi k˜oiki ele- mente. Maatriksit (1.1) t¨ahistame tihti ka l¨uhemalt, juhul kui ei teki kaksi- pidi m˜oistmist, niinimetatud u ¨ldelemendi aij abil, saades (aij ). Kui teame, 4 kuidas muutuvad indeksid i ja j, siis saame taastada (aij ) abil kuju (1.1). Veel on u ¨ks v˜oimalus t¨ahistada maatriksit (1.1) l¨ uhemalt, nimelt t¨ahistame teda suure tr¨ukit¨ahega. Eespool olevat maatriksit (1.1) t¨ahistame t¨ahega A. Seega v˜oime kirjutada a11 a12 . . . a1n a a22 . .