Leukotsütoos ja endoteeli markerid ortopeediliste operatsioonide järgses perioodis
need samad mis vigastavad ka normaalset kude.
Veresoone endoteel normaalses, mitteaktiveeritud olekus ei seo tsirkuleerivaid rakke ega
takista nende läbipääsu. Põletiku korral on endoteel aktiveeritud ja võib siduda leukotsüüte.
Leukotsüütide adhesiooni vahendavad leukotsüütide pinnavalgud mida kutsutakse
intergriinideks. TNF ja IL-1 kutsuvad esile integriinide jaoks endoteliaalsete ligandite
ekspressiooni. Peamiselt VCAM-1 VLA-1 integriini jaoks ja lCAM-1 Mac-1 ja LFA-1
integriini jaoks. Tsütokiinid suurendavad/indutseerivad ligandite ekspressiooni integriinide
jaoks. Leukotsüütide värbamisest ja migrastioonist arusaamine molekulaarsel tasemel on
võimaldanud leida mitmeid potentsiaalseid terapeutilisi sihtmärke kahjuliku põletiku
kontrollimiseks. Makrofaagi integriin, eriti Mac-1 (CD11b/Cd18), võib siduda mikroobe
fagotsütoosiks. Peale seostumist fagotsüüdi retseptoritega partikkel neelatakse nii öelda alla
ja moodustub fagosoom