Eduard Bornhöhe “Tasuja”
koeraga Tarapitaga. Alguses ei saanud Jaanus ja Oodo ksteisega lbi ja otsustasid,
et lhevad lossi aeda kaklema, sest uel ju ei saanud. Aias aga judis Emmi neid
lahutada. Kui Jaanus Tamebetiga vravatest vlja ratsutasid, ksis Tambet pojalt,
et kas ta tahab jrgmine kord kaasa tulla. Jaanus ksis prast, et kas ta vib
mnikord ksi hobusega metsa sitma minna. Tambet ksis, et kas ta lheb ka
mnikord lossi. Jaanus vastas jaatavalt. Jaanus kis peaaegu iga pev lossi juures
lbutsemas ja ka ppimas.
Jaanus oli juba viieteistaastane. hel peval istus ta oma tku selga ja ratsutas
ksinda lossi poole. Tee peal tuli talle vastu kaks ratsanikku. Need olid Oodo ja
Emiilia. Nad sitsid vidu Prohveti- Prdi koopani. Kui nad Jaanuse juurde judsid
otsustas Oodo, et tema enam enda mraga sammugi ei sida. Vaid hoopiski Jaanuse
tkuga. Kui nad olid natuke aega ratsutanud ja Prohveti- Prdi koobas hakkas
paistma, kihutas Oodo Jaanuse ja Emmi eest ra. Teised pdsid talle jrele minna.