Organismi ehitus ja talitlus
moodustab nrmeid. Sellise paigutuse tttu on epiteelkoel alati vaba pind
see
on pratud kas kehast vljapoole vi siis keha nsate struktuuride
sisemusse.
Epiteelkoele on ldiselt iseloomulik, et seal on palju rakkusid, kuid vhe
rakuvaheainet.
Epiteelkoe erinevaid vorme eristatakse rakkude kuju ja rakukihtide
arvu jrgi. Niteks hekihiline lameepiteelkude katab kopsualveoolide ja
peente
veresoonte (kapillaaride) seinu ning muudab need struktuurid gaasidele ja
paljudele
teistele ainetele hlpsasti lbitavateks. Seevastu mitmekihiline epiteel on
iseloomulik nahale, tagades sellele vajaliku vastupidavuse.
Sidekoe mass inimese kehas on vrreldes teiste philiste kudedega kige
suurem.
Sidekoe rakud paiknevad ksteisest vrdlemisi kaugel, nende vahele jv ruum
on tidetud rakuvaheainega. Sidekoe rakkudevahelisele ainele on iseloomulik
erinevate kiudude olemasolu, mis mnel juhul moodustavad hukese vrgustiku,
mnikord aga vga tugevaid vi elastseid kiulisi struktuure. Eristatakse
kohevat ja
tihedat sidekudet
annaabi.ee 
