Eesti muusika
1950. aastate teisel poolel algas eesti muusikas tusuperiood. Prast Stalini
surma 1953. aastal oli ideoloogiline surve hakanud jrk-jrgult nrgenema,
tema isikukultusesse hakati suhtuma kriitiliselt. 1956. aastal misteti see
ametlikult hukka. Samal ajal astus esile uus eesti heliloojate plvkond. Selle
tuumiku moodustasid Eino Tamberg, Veljo Tormis, Jaan Rts, alles lipilane
Arvo Prt ja teistest tunduvalt noorem, kuid varakult silma paistnud Kuldar
Sink.
Uue plvkonna uhkeks lbimurdeteoseks sai Tambergi rtmierk Concerto grosso
(1956). Jrk-jrgult veti kasutusele mitmed 20. sajandi
kompositsioonitehnikad, mis olid Eestis siiani olnud kas tundmatud vi lausa
keelatud. Noored, uuendustele altid heliloojad olid 20. sajandi muusika
modernsemate ilmingutega pdnud tutvuda juba 1950. aastate algul, mil
vimalused selleks olid veel vga napid. Aegamisi hakkasid siia siiski judma
uue muusika noodid ja salvestused, 1960. aastail tekkis juba ka vahetuid
kokkupuuteid lne avangardi heliloojatega