Rästik
Kuigi neid vib tihti nha end pikese
kes soojendamas, on rstikud peval loiud. Nad suunduvad jahile videvikus ja
on eriti aktiivsed esimesel poolel. Peale edukalt kulgenud pgiretke ei
vlju nad 23 peva jooksul varjepaigast.
Rstikute toidust moodustavad phiosa hiired, raba- ja rohukonnad, ka
maapinnal pesitsevate lindude sjakoorunud pojad, sisalikud ja vaskussid.
Noored rstikud svad putukaid, nlkjaid ja vihmausse.
Septembrist-oktoobrist aprillini on rstikud talveunes - nad talvituvad allpool
lbiklmuvaid pinnasekihte, 0,42 m sgavusel, kus temperatuur ei lange alla
24 C. Sellisteks paikadeks on nriliste urud, heinakuhjade vi
kivihunnikute alune pinnas. Talvekorteri suhtes on rstikud konservatiivsed,
kasutades sama paika aastaid jrjest. Esimestel kevadpevadel peale rkamist
hoiduvad isased rstikud kige soojematesse kohtadesse - nad lesivad eredas
pikesepaistes soojal maapinnal, langenud puutvedel vi soojadel kividel.
Pulmamngud toimuvad 23 ndalat kuni kuu aega peale kevadist rkamist mai