Platoni poliitiline õpetus
Eetilisest aspektist mjutab kunst eelkige inimese ihalevat, afektiivset
poolt. Kunsti puhul pidasid kreeklased eelkige silmas draamakunsti. See
kujutas kangelase saatuse dramaatilisi prdeid, mida jlgides oli inimene
haaratud kaastundest kangelase vastu, elades nii oma hinges lbi neid samu
hirme, kurbusi jt. erutavaid lbielamisi, mis tragdiakangelanegi. Ihaleva
hingejao vooruseks on Platoni jrgi aga mdukus. Kunst toimib seega voorusele
vastupidiselt: phjustab hingeliste lbielamiste paisutamist, selle asemel et
aidata neid mdu piires hoida, mis peaks olema inimese eetiliseks
pdluseks.
Peale sellist massiivset kriitikat kunsti aadressil tekib muidugi ksimus, miks
siis midagi niisugust ldse kasvava plvkonna harimiseks rakendatakse? See
toimub hda sunnil. Platoni jrgi ei ole mistuslik hingejagu kuni 20.
eluaastani veel piisavalt kps, et teda saaks tema loomu kohaselt harida.
Pealegi ei olegi suurel osal hiskonnast ldse mida harida, st piisavat
annaabi.ee 
