A.dumas Kolm musketäri terve raamat
taskust, ütles:
«Teie, meie sõber, meie valgustaja, meie nähtamatu abistaja, võtke vastu see paber.
Teie olete selle enam kui keegi teine ära teeninud'oma tarkusega, oma nõuannetega, mis
alati andsid nii häid tulemusi.»
«Kallis sõber,» lausus Aramis, «meie viimased seiklused on mulle elu ja mõõga
muutnud täiesti vastumeelseks. Seekord olen ma lõplikult otsustanud: peale piiramise
lõppemist astun ma lazaristide vennaskonda. Hoidke see paber enesele, d'Artagnan,
relvateenistus sobib teile, teist saab vapper ja julge ülemus.»
Tänulikkusest niiske pilk säramas rõõmust, tuli d'Artagnan tagasi Athose juurde,
kelle ta leidis ikka veel laua ääres istumas ja vastu lambivalget oma malagaklaasi
imetlemas.
«Noh, näete,» ütles ta, «ka nemad ütlesid mulle ära!»
«See on sellepärast, kallis sõber, et keegi ei väärinud seda rohkem kui teie.»
annaabi.ee 
