Lahmuse Mõis
aastaks
laostus. See oli ka mõistetav, sest pärast Poola-Rootsi sõda ei jäänud Lahmuse külla
praktiliselt ühtki elanikku.
1624. aastast oli Lahmuse valdajaks Heinrich Bock, kes oli Pärit Breslaust. Aasta hiljem,
peale tema surma pärandus läänivaldus tema naisele. Lahmuse mõis jäi Bockide perekonna
kätte kuni reduktsioonini, mil mõisast sai riigi omand.
Lahmuse oli suhteliselt väike mõis.
1638. aastast on teada, et Lahmuse läänikülad olid: Layhma, Põhjaka, Mähel ja Vollula, kuigi
Valula hiljem Taeverele ja Põhjaka Vastemõisale kuulusid. XVII sajandi nälja ja pikk sõdade
periood mõjus rahvastiku arengule katastroofiliselt. Valduse pikkust ja laiust hinnati 0,5 miili.
Lahmuse mõisal ei olnud maa-alaliselt erilist laienemise võimalust, aga väikesed põllud olid
võrdlemisi viljakad. Põhjaka küla tihedast asustusest ei jäänud rootsi aja alguseks alles ühtegi
talu. Küla taasasustamiseks toodi sisse saarlasi ja läänemaalasi