linna maalt ja hobusega ning kelle lapsepõlv koosnes suuresti kuuskede otsas turnimisest, sõdadest pihlakapüssidega ning mahajäetud kolhoosilautades peituse mängimisest. Viimaseid kutsusime pullilautadeks. Kindlasti tuli olla ka Mammale abiks. Tuli rohida põldu, lappida riitadesse puid ja riisuda lehti. Suviti käisime pärast töiseid päevi rannas. Randa viis umbes 15 minuti pikkune kurviline teelõik. Sinna läksime kõige suurema õhinaga alati teisipäeval, sest siis käis kodus lavka. Lavkast ostsime tavaliselt randa kaasa sibulasaia ning limonaadi. Poodi meil Mustjalas ju ei olnud. Harva tegime kaasa ka võileibu, siis, kui Mamma oli ise leiba küpsetanud. Selleks, et kiiremini kohale jõuda, sõitsime mereäärde jalgratastega. Uusi rattaid meil ei olnud, seega tuli läbi ajada vanade logudega mis tihtipeale sõidu jooksul ära lagunesid. Kindlasti pidi see juhtuma enne Endu lahte, mis vulises umbes 10 meetri laiuselt ja 20
3. Panga küla Mustjala vallas Saaremaal Probleem Külas elas hiilgeajal (1950 -1990) väga palju inimesi, kuskil 100. Praeguseks on Panga külas inimesi, kes seal reaalselt elavad, umbes kümneringis. Enamasti on põhjuseks vanemate inimeste loomulik surm vanadusse ning nende järglaste kolimine linna ehk linnastumine, sest küla on kaugel igasugustest koolidest, töökohtadest ning poodidest. Tagajärjeks on küla välja suremine Majad jäävad tühjaks, teed kasvavad kinni ning lavka enam kohalikele toitu müümas ei käi. Sööti on ka jäetud vanemad tuhlipõllud ning metsa lastud kasvada karjamaad. 4. Kõikides maailma eri piikondades on diagrammi põhjal näha 1950. aastast kuni 2010. aastani näha linnastumise drastilist kasvu, prognoositakse ka linnastumise vähemjõudsat kasvu 2050. aastani. Esimene tegur mis inimesi linna elama meelitab on kindlasti eraldatud ning vähem asustatud kohtades linnaga võrreldes piiratud võimaluste ilmnemine.
annaabi.ee 
