Merle Karusoo
vaadelda ja analüüsida ühiskonda ning selle probleeme. Vaieldamatult ühe Eesti kõige
jõulisema teatrikeele ja mõtlemisega lavastajana esindab ta pea ainukesena kohalikku
sotsiaaluurimusliku teatri suunda.
Karusoo teatrit võiks iseloomustada kui detailitäpset, lakoonilist ja vaatajat süviti
puudutavat. Karusoo on lavastanud vaid üksikuid teiste autorite näidendeid. Enamasti koos
trupiga kogutud dokumentaalsete materjalide (intervjuud, kirjad, päevikud jne) põhjal
loodud lavatekstides on ühtmoodi olulised nii üksikinimeste elulood kui nende põhjal
tekkinud üldistus. Inimlikud teemad ja probleemid, mida ta käsitleb, ületavad rahvuspiire.
Karusoo annab oma näidendeis sõna neile inimestele, kes seda muidu ei saa, teemadel,
nmillest teised ei räägi. Oluline on seejuures intervjueeritavate nrituaalne puhastumine läbi
väljarääkimisprotsessi. Paljude preemiate ja aumärkide hulgas pälvis Karusoo 2005. aastal
annaabi.ee 
