aastal Tbilisi dzäzzifestivalil. Sama aasta sügisest sai temast ka ansambli Mahakov solist. Ansambel Mahakov võitis 1987. aastal Tartu Levimuusikapäevadel grand prixi. Sama aasta suvel osales Kare Kauks edukalt ka Nõukogude Liidu Vokaalkonkursil Jurmalas, kus saavutas esikoha lauluga ,,Mägede hääl". Tema üheks tunnuseks lava peal 1980. aastatel sai peapael. Kare Kauks abiellus diplomaat Indrek Oravaga ning peale abiellumist jäi lavategevusest suhteliselt eemale. Ta õpetas 8 õppeaastat Georg Otsa nimelises Muusikakoolis pop- jazzlaulu osakonnas. Tema käe all on õppinud laulmist ka Koit Toome, Janika Sillamaa, Evelin Samuel, Lauri Liiv jpt. Kare Kauks salvestas 1990. aastatel üksikuid laule ning osales Heini Vaikmaa-Madis Trossi rokkooperis ,,Hing ja Iha". Kare Kauks naasis lavale 2001. aastal Georg Malviuse lavastatud muusikalis ,,Les Miserables" ehk ,,Hüljatud" ning mängis seal Fantine`i. Sellest muusikalist pärit laul
koosnes orkestrast, skeneest ja theatron'ist. Orkestra oli lava, kus etendati tragöödiaid ja komöödiaid. Skenee oli puidust lavakonstruktsioon näiteplatsi taga ja theatron'il oli näitemängu jälgimiskoht. Vana-Kreeka teatrid olid vabaõhuteatrid, millest saab järeldada, et kreeklased pidasid lugu tervisest. Lisaks sellele oli näitemängude sisu erinevalt hilisemast roomlaste näitekunstist hariv. Kuna Kreeka ühiskond oli patriarhaalne, ei võtnud naised osa lavategevusest. Mehed etendasid nii naiste- kui ka meesterolle, kandes maske ja moonutades hääli. Tol ajal said näitekirjanikud oma töö eest honorari, mille tulemusena arenes vana- kreeka näitekirjandus. Vana-Kreekast sai alguse näitekirjandus, mis omakorda mõjutas kogu Euroopa kultuuri. Demokraatia ehk rahva võim hakkas kujunema 6. sajandil eKr Soloni ajal. 594. aastal eKr Solon keelas kreeklaste müümise orjadeks, millest peegeldus solidaarsus ja empaatiavõime kaaskodanike suhtes. 6
annaabi.ee 
