Üldine Teatriajalugu I
jahutamiseks, rõhuti muljet terviklikkusest. See oli väga peen töö publiku emotsioonidega.
Emotsioone kas jahutati või kruviti üles. Teater ei teinud vahet reaalsusel ja lavareaalsusel, mis
võis olla vaatajale osa tegevusest (tänapäeval illusioon). Ainult populaarsed ja hästimakstud
näitlejad said valida endale ise rolli (alati valisid positiivse rolli). Publik tegi halvasti vahet
näitleja ja tema lavategelase vahel. Publik nõudis näitlejalt, et see elaks sisse oma tegelaskujusse
nõuti täielikku ümberkehastumist. Lope de Vega armastas arutleda selle ümberkehastamise üle.
Lopel on näidend ,,Tõsine teesklus" ühest rooma näitlejast, kes kutsutakse Rooma imperaatori
ette mängima kristlikku märtrit. Selle ajal juhtus Genesiusega see, et ta elas liiga hullult rolli
sisse, temast oli saanud kristlane pärast näidendit suri kristliku märtrina roll viidi kaasa ellu,