Kesk-Eesti lavatasandik
olulise osa neid katva karbonaatse moreeni kujunemiseks.
Mitmes kohas avalduvad karstinähtused, näiteks Lustiveres asub
ainulaadne tunnelikujuline 3,4 m kõrgune karstikoobas.
Pinnamood
Valdavalt 65-75m kõrgune ala, millel on tüüpilised lavamaa
omadused (maapinnalähedast aluspõhja katab suhteliselt õhuke
pinnakate).
Suhtelised kõrgused enamasti 10 m piiresse.
Tasandikulisi pinnavorme läbivad moldorgudes voolavad jõed,
eraldades üksteisest lavatasandikke.
Palju soid, suuremad sood asuvad ala lääneosas Kõrvemaa piiril ja
põhjaosas Pandivere kõrgustiku jalamil. Lääneosas on suurim Neeva-
Prandi puis-põõsassoo (3062 ha), põhjaosas on suurimaks Silmsi
madalsoo (3449 ha), keskosas Vistjärve-Jalametsa soo (2853 ha).
Suurim lammisoo on Rutikvere soo (639 ha), mis asub kahel pool
Põltsamaa jõge (linnast põhja pool).
Veestik
Põhiliselt esinevad jõed, millesse on juhitud hulgaliselt
kuivenduskraave, järvi peaaegu polegi.
annaabi.ee 
