Soome-ugri rahvakultuur
neeme, allika ümbrust või koobast, peeti pühaks. Pühad võisid olla ka metsasalud ja suured seidapuud (kuused,
männid, pihlakad). Varasemal ajal oli igal perel koja läheduses oma Äikesele või Päikesele pühendatud seid, hiljem oli
külal või mitmel külal ohvripaigas ühine seid. Inimesekujulisi kive peeti eriti pühadeks, teisi kiviseidasid nimetati
,,pühadeks kivideks". Kiviseidad olid tavalisemad ja pühamad kui puujumalad. Kiviseida juurde ehitati lavataoline
altar, puuseid võidi ka sellele lavatsile asetada, ümber laoti hulk põhjapõdrasarvi. Seida juurde viiv jalgrada kaunistati
suvel kase-, talvel okaspuuokstega. Väikesi kiviseidasid võidi põdrasaaniga rännakule kaasa võtta. Puuseidad asetsesid
saamide jaoks tähtsates kohtades nagu kalapüügikohtade rannal või elukohtades, nad võisid olla kas puud, mille
alumised oksad olid maha võetud; käsitsi töödeldud puutüükad või puust postid, millele mõnikord anti inimese
näojooned.
annaabi.ee 
