Eesti kirjanduse ajalugu II kevadsemestri konspekt
nõel ja lasta pehmeks see pall.
Kõiv ise on draamast-teatrist kirjutanud ja teatris palju käinud. KIrjutanud ka 93 "Küla teatri manifesti". Taust tema loomingule.
Kõivu puhul kõik tema tõlgendajad märkavad, et autor väga sageli ignoreerib lavastamisvõimalust. Ta kirjutab liiga pika teksti või
seda pole füüsiliselt võimalik lavale panna. See tähendab seda, et kui lavastused tulevad, siis variandid on töötluslik. Kõiv lasi
Pedajasel muutusi teha, või tegid koos ümber, et lavastusversioon oleks võimalik. Teine koostöö Sulev Keedusega (filmilavastaja).
Draamatekstides tehniliselt teeb asjad võimatuks, aga tekitab küsimusi ka see, et lõhub lugu, see ei ole lineaarne lugu: mõnikord
selge, mõnikord segane. Kui looga teatritükis probleeme, siis lavastajal suuremad probleemid. Rähesoo sidunud draama loomingut
mitme taustaga: üks taust on film, räägib sellest, et Kõivu draamateostes avaldub tehnilisi võimalusi ignoreeriv filmilikkus:
tagasivõtted ajas jne