Üldine Teatriajalugu II
saatis edu. Poe lõi oma teatri loominguteater. Avati 1893 oktoobris, oli kuni 1929 aastani.
Kindlad esteetilised sihid, enne etendust tutvustav ettekanne, lavale toodi mitteprantsuse autoreid,
Ibsen, Hautmann, Wilde. Eesmärgiks avastada noorte prantsuse autorite loomingut. Programm
seisnes selles, et kunstiteos tähtsaim; etendusel ei ole sõnumikandja roll. Positsioonis
naturalismiga; teatritegijad leidsid, et naturalism vaid teatritegevust kordav, see polnud
sümbolistidele meelejärele. Lavastusstiil oli isikupärane ja uudne. Poe vähendas lavakujunduse
hädavajalikuni; minimalism, sisemine maailm, mida väljendati, ei vajanud konkreetset kohta,
sama kostüümide puhul. Mitteindividuaalsed stiliseeritud tegelased, astatud kunstlikku maailma.
Lavamaailmal ähvardav iseloom, vahendas üksindust, surmalemääratlust, maalikunsti roll suur,
kunstnikud tegid lavakujundusi, varjuefekt, värvide kasutus. Loominguteater esimesi, kus saal
pimendati täielikult.
annaabi.ee 
