Mati Unt - analüüs
Üldiselt kasutab ta
juba modernismiperioodi tekstides ära olemasolevaid tekstikatkendeid ning uue teksti
terviku hoomamiseks on vaja tunda varasemaid tekste. Uus tekst osutub tihti signaalide
jadaks, mis peale oma käivitajarolli eriti muud väärtust ei omagi, kirjutamine asendub
kombineerimisega.
Ta on eesti kirjanduse üks huvitavamaid prosaiste ning silmapaistev eelkõige sugestiivse
stiili poolest, milles võib aimata tema paralleelset teatritegevust. Lavastuslikkuse moment
ning elu teatraliseerimine kajastuvad kujukalt tema mütoloogiates. Samas on tunnetatav
tema kriitikalembus. Enamik tema teostest on vaadeldavad kui ühiskonnakriitilised. Samas
loob Unt ise uue taustsüsteemi, pseudoühiskonna. Ta naiivistab meie argiteadvust, õpetab,
lihtsustab, lammutab - kujukas näide sellest on Jaan Krossi "lahutamine" memuaarseteks
kihtideks. Mati Undi stiil on vaatamata argisele sisule ning võetud ajakriituku rollile
luuleline, teatraalselt skandeeriv.
annaabi.ee 
