Üldine Teatriajalugu II
pidas näitleja rikkumiseks. Kammerteater sai maailmakuulsaks; külalisetendusi anti kogu
Nõukogude Liidus, Euroopas ja Ameerikas: ,,vene teatrigeeniuse totaalne võit".
1920 lavastas Hoffmanni ,,Printses Brambilla". Leidub ka mitte nii kirevaid lavastusi, nt Racine'i
,,Phaidra", mille nimiosas oli Alissa Koonen, kes Stanislavski all töötama ei sobinud, aga
Kammerteatis sai kuulsaks. Ta oli Tairovi teatri etalon ja ideaalkehastus. Kõik
lavastuskomponendid allutati näitlejale kui teatri põhifiguurile. Näitleja ei pidanud kunagi
kohanema kostüümidega, sest enne õpiti roll ja selle järgi valiti kostüüm. Roll kohandati alati
näitleja võimetele ja füüsilistele eeldustele. Tekst, kostüüm, dekoratsioonid ja roll pidid kõik
näitlejat tema eneseväljenduses abistama.
30ndatel tugevnesid Stalini repressioonid; kultuur sattus kontrolli alla ja Tairovi teater saadeti
kaheks aastaks Siberisse