Minu veetlev leedi
"Estonias" lavale jõudis, oli veel suhteliselt noo balletisolist samas teatris, kes
selataga mitmeid "pirintsi" ja muid "tähtjaid" balletirolle, ning kel "etole du ballette
sovietique'ina" käidud nii Prantsusmaal, Sveitsis, India, Nepaali ja veel igatsorti
lavalaudadel esinemas. Ega mind koduteatri operetilavastused eriti paelunud. Minu
arvates olid nad sageli... Aga see selleks.
"Leedit" tuli lavastama "keegi" Voldemar Panso, kellst olin loomulikult üht-teist
kuulnud, tema lavastusigi näinud, kuid minu jaoks ja arvamustmööda oli ta tollal sõna
otseses mõttes lihtsalt hireakas, kauge sõnateatri 43-aastane kuulus lavastaja,
teatrikooli rajaja ning pedagoog. Ei osanud tollal undki näha, et temast saab kord
minu õpetaja ja et ei möödu poolt sajanditki, kui mul enesel tuleb samas teatris, samas
teost lavastada, tõsi küll, nüüd juba 68-aastase "noorukina"
Seepärast ootasin noil ammustel aegadel huviga tema "Leedi" lavastust, kuhu ta