Suurim menu oli Soomes, kus valmis ansambli (ja Eesti) esimene CD, ning kaks filmi Mart Sanderiga peaosas. 90-tel aastatel keskendus ta muusikalidele ja koomilisele ooperile, astudes tihti üles mitte üksnes laulja, vaid ka lavastajana. Ta on tuntud Briti muusika propageerijana, luues Eesti vaatajate ees selliseid rolle nagu Cox ooperis Cox ja Box, Kohtunik Vandekohtus ja Smith Arkaadlastes. Ta on esinenud ka sõnalavastustes, näidelnud kuues filmis (sealhulgas kahes enda lavastatus), ning juhib seitsmendat hooaega oma populaarset teleshowd. Tema sulest on ilmunud kaks raamatut, tõlkeid ning palju teatri- ja filmikriitikat. Õpingud algasid 1974. aastal Tallinna Muusikakeskkoolis (viiuli erialal), jätkudes hiljem Riiklikus Koreograafiakoolis, Tallinna Reaalkoolis, G. Otsa nimelises muusikakoolis, Eesti Huma- nitaarinstituudis ja Tallinna Pedagoogikaülikoolis. 1995. aastal sai Cambridge'i kõrgeima Inglise keele sertifikaadi. Mart Sander televisioonis
Kultuuris muutus oluliseks turaani ehk türgi element, mis on tugevalt seotud rändamisega. Arvati, et kuna Venemaa ühendab Ida ja Läänt (kuulub ühtaegu nii Euroopasse kui Aasiasse), on tal eriline roll ja missioon (ja sealt ei ole maailmarevolutsiooni ideed kaugel). Ka Nikolai Trubetskoi oli euraaslusega seotud. Sellega seoses sai kirjanduses oluliseks tee kujund. See idee saab alguse juba Tehhovist - jutustuses "Mõrsja", kus vastandub korrastatud, turvaline perekeskne elu (lavastatus) ja tundmatusse teele minek koos maailmast lahtiütlemisega ja unistuste jahtimine. Sama motiiv esineb ka "Kolmes ões". Tehhovi tekste loetakse eeltekstideks teelemineku laiemale poetiseerimisele. Teel olemine või teele minemine on seega nõukogude kirjanduses väga levinud. Nt Sorafimoviti "Raudne vool", kus vool haarab kõiki ja teeb kõik õnnelikuks (ka metalli kujund on väga oluline). Teede ehitusega oli muidugi nali sealkandis. Ideeliselt oluline, kuna võimaldas nagu liikumist