Eesti kirjandus II kevad
linnapoisiks ja seda linlikkust mitmel moel rõhutama. Kõigepealt läks ta
õppima 8ndasse keskkooli (Forseeliuse gümnaasiumisse), mis oli
kirjanduskallakuga. Seal õpetas Vello Saage, kes mängib Undi kujunemises
olulist, kuid keerulist, rolli.
Ta läks edasi õppima Tartu Ülikooli ajakirjanduse erialale (62-67). Siis
parasjagu sobival hetkel läks Paul-Eerik Rummo sõjaväkke ja sai tööle
Vanemuisesse. Ta oli koguaeg juures kogu teatriuuenduses. Ta polnud sel
ajal tuntud lavastaja, kuid lavastajaroll tuli hiljem. Tema roll
teatriuuenduses on siiski märkimisväärne, kui lavastajad on teised ja mitte
Unt, siis ikkagi on eestvedajaks Unt ise. Teatrialaseid artikleid on ka hiljem
kokku kogutud. Kriitikutegevus, mida on alahinnatud, algab 60ndatel
filmikriitikuna, siis muutub teatrikriitikuks ja hiljem ka kirjanduskriitikuks.
Tartus käib äge seltsielu. Vaino Vahingu ja Maimu Bergi kodus tekkis
salong, kus hakkasid kõik tähtsad teatri- ja kultuuriinimesed kokku käima.