Eesti keele sõnavara ja keelekontaktid
elanikega. See piirkond oli seprakauppa ehk sõbrakaubanduse peamine ala. Soomest toodi kala ning vastu saadi vilja ja
jahu, ka kartulit ja liha. Eesti laenud soome murretes on nt tuhli ‘kartul’, saija ‘sai’, toittaa tähenduses ‘sööta; elatada, ülal
pidada’ (← toita), sekki ‘kott, sekk’, seltsi ‘rühm, seltskond’, sepikki ‘sepik’. Soome kirjakeelde on jõudnud üksikuid eesti
laensõnu, nt lavastaa ‘lavakujundust teha; lavastada, sepitseda’. Laenatud on ka eesti keelest vadja, isuri ja liivi keelde.
Vadja ja isuri keelde on eesti keele vahendusel saadud muu hulgas alamsaksa ja saksa laensõnu, vadja keeles nt jahti ‘jaht’,
kalkkuni ‘kalkun’, müüri, müürü ‘müür’, puteli ‘pudel’, teeniä ‘teenida’, isuri keeles nt jahti ‘jaht’, meisterit (mitm)
‘meistrid’, pekki ‘pekk’
annaabi.ee 
