Rahvuslik Ärkamisaeg
tema taotlusi sõnastada. Kasvas talupoegade, aga samuti käsitööliste osa. Ühiskonna
diferentseerudes suurenes linnakodanike panus.
1880. aastate saabudes elavnes rahvuslik liikumine ka Põhja-Eestis. Pind selleks
oli siin juba ammu olemas, kohalikud võimud ja tsaaribürokraatia olid seni aga üsna
järjekindlalt tõrjunud katsed Eestimaa kubermangus rahvuslike ajalehtede või
organisatsioonide asutamiseks. Suurimaks ettevõtmiseks kujunes ,,Linda" lavaselts,
,,Kalevipoja" selts Rakveres oma ajalehe ja kooliga, ,,Ilmarine" Narvas jpt. Kogu
liikumine muutus mitmepalgelisemaks. Linnaseltsidele lisandusid arvukad ühendused
maal. Kiirelt kasvas ajalehtede tellijate hulk, lisandus uusi häälekandjaid. Rahvuslikku
aktiivsust kihelkonniti ei saa seejuures otseselt siduda majandusliku jõukuse või talude
pärisostmisega. See sõltus pigem aktiivsete tegelaste olemasolust, kes oma aadete eest
olid valmis tulle minema