11.klass kirjandus
Wilde´i võlusid epigrammid, aforismid ja paradoksid, millel oli vestluses keskne koht ei iial ühtki
labast anekdooti. Ka tema näidendite tegelased hakkavad emotsionaalsetel hetkedel epigramme
pilduma. G. B. Shaw nimetas Wilde´i ,,ainsaks põhjalikuks näitekirjanikuks, sest ta mängib kõigega:
vaimukuse, filosoofia, draama, näitlejate ja publikuga kogu teatriga". Kõik tahtsid kõneleda nagu
Wilde´i tegelased, pilduda säravaid epigramme, paista silma sõnaosavusega.
Suur lavamenu saatis tema näidendeid, nagu ,,Leedi Windermere´i lehvik", ,,Tähtsusetu naine" ja
,,Ideaalne abikaasa". Neid kolme näidendit nimetatakse ka kommetekomöödiateks. Wilde nimetas
,,Tähtsusetut naist" ,,naise näidendiks". Selles on kahtlase minevikuga missis Arbuthtnot, tema
vallaspoeg ja aristokraatlik dändi kui kahjutundetu võrgutaja. Näidendis on teravmeelsust ja
melodraamat, kõige enam aga vestlust. Wilde tähendas uhkelt, et esimeses vaatuses puudub tegevus,
annaabi.ee 
