Üldine Teatriajalugu II
Programm
seisnes selles, et kunstiteos tähtsaim; etendusel ei ole sõnumikandja roll. Positsioonis
naturalismiga; teatritegijad leidsid, et naturalism vaid teatritegevust kordav, see polnud
sümbolistidele meelejärele. Lavastusstiil oli isikupärane ja uudne. Poe vähendas lavakujunduse
hädavajalikuni; minimalism, sisemine maailm, mida väljendati, ei vajanud konkreetset kohta,
sama kostüümide puhul. Mitteindividuaalsed stiliseeritud tegelased, astatud kunstlikku maailma.
Lavamaailmal ähvardav iseloom, vahendas üksindust, surmalemääratlust, maalikunsti roll suur,
kunstnikud tegid lavakujundusi, varjuefekt, värvide kasutus. Loominguteater esimesi, kus saal
pimendati täielikult.
Poe juba koolilapsena asutas amatöörteatri, tegeles teostega, mis polnud moes, ei haakunud
kirjandusvooludega, sattus Antoine vaba teatri juurde 80ndate lõpus saavutas kontakti pariisi
sümbolistidega, tutvus teatritehnikatega nagu pantomiim ja marionetid; olulisim otsustav