"lavalugemist" - 1 õppematerjal

NÕUKOGUDE KULTUURIPOLIITIKA JA TEATRIELU

1950. aastate keskel hakkas ühiskonna üldise liberaliseerumise taustal eesti teatri elujõud mõnevõrra taastuma: teatrite võimalused mängukava koostamisel muutusid vabamaks ja eeskätt (rehabiliteeritud) rahvuslik klassika tõi vahepeal teatrist võõrdunud publiku sinna jälle tagasi; taas saavutati ja õige pea ka ületati sõjaeelne vaatajate arv aastas. Mängukava ja tõlgenduslaadid hakkasid avarduma, klassika krambivabamat lavalugemist tähistas näiteks Vilde „Tabamata ime” „Vanemuises” (lav. Epp Kaidu, 1952). Jälle pöörduti maailmaklassika, samuti vene dramaturgia väärtteoste poole. 1952. aastal asutati Tallinnas ENSV Riiklik Nukuteater. 1948– 1953 tegutsenud GITISe eesti stuudio andis 24 lõpetanut (Ita Ever, Silvia Laidla, Jaanus 28 Orgulas, Kaljo Kiisk, Ervin Abel jt.). Nad kõik suunati Draamateatrisse, kuigi seal valitses niigi andekate näitlejate üleküllus. 1954. aastal jõudis