Üldine Teatriajalugu I
Tema kui dramaturg ise ka ei mõistnud milleks seda vaja. Talle oli vana klassitsistlik esteetika
täiesti meelt mööda. Tahtis muuta midagi vaatajana mitte dramaturgina. Selle käigus kasvatas ta
üles terve rea huvitavaid näitlejaid (nn Voltaire näitlejad/ansambel), nendega viiski läbi oma
mõningaid lavaeksperimente. Toob lavale etnograafiliselt täpsed kostüümid. Lava tinglikkus,
igasuguse lavalahenduse puudumine. Lava kostüümid ei olnud päevakorraline probleem.
Näitleja, kes ilmus traagilises näidendis publiku ette pidi olema ranges vastavuses kehtiva moega
riietatud olema. Igasugune kõrvalekaldumine oleks olnud narrus.
Kogu prantsuse klassitsistlik teater tundis vaid ühte ,,ajaloolist kostüümi" - selleks oli rooma
kostüüm, see oli väga tinglik (rinnaturvise immitatsioon, seelik, pikad saapad ja sulgedega