Oskar Luts
Väike vend
kuulab neid veidraid lugusid ja siis turtsatab naerma.
Isa soovil katkestab Luts 1908. a. algul vähetasuva kirjanikuameti ja läheb Tallinna Oppermann'i pärijate
apteeki proviisori abiliseks, kaasa võttes ,,Kevade" pooliku käsikirja. Siin tutvub ta ajakirjanikega. Maksuta
kaastööna sepitseb Luts lühijutte ,,Päevalehele" ja vahetevahel jätkab ,,Kevade" kirjutamist. Tähelepandava
huviga jälgib ta ,,Estonias" eesti lavakuulsuste kunstilist mängu, mis on talle tänuväärseks eelkooliks
lavatehnika tundmaõppimisel.
O. Lutsu kirjandusliku tegevuse alguseks on märgitud ühelt poolt 1904. a., teiselt poolt 1912. a., mil ilmus
tema jutustus ,,Kevade" I. Need ajatähistused pole täpselt õiged kumbki. On tõsi, et Luts hakkas kirjanduse
alal katsetama juba varases nooruses: esimesed sellekohased sepitsused sündisid Palamuse kihelkonnakoolis
ja jätkusid Tartu reaalkoolis. Kuid need jäid enesele ja ei ilmunud trükis