Paul Pinna
poisikestega mänguplatsil. See jättis talle hinge jälje ka suureks saades, nimelt sai ta tunda nii rikkust
ja sära, kui vaesust ja viletsust. Tänu kõigele sellele oskas ta end ülal pidada nii kõrgseltskonnas kui ka
lihtrahvaga suheldes. Äärmused olid ta elus ning äärmuslik oli ta isegi, nimelt olles olnud vaikne,
viisakas ja igati kombekas, võis ta äkki vihastada, tuisata, märatseda. Nii oli see hiljem ka tema
teatritegevuses ja lavaelus. Sellega on ka seletatav nii mõnigi eksperiment tema elus, nii mõnigi
üleelamine ja rahutu rändamine, seikluste otsimine ja kohanemine iga olukorraga, millesse ta sattus.
Pääs teatrisse
Kuigi tal oli võõrasõe juures kindel kord ning ei võinud kusagil üksinda käia, külastasid nad õega
teatrit, mis muutus Pinnale suurimaks kireks. Tema õnneks kolis Pinna ja ta ema majja noor