Veljo Tormis
(1972, Jaan Kaplinski, Hando Runnel) solistidele, segakoorile ja nõiatrummile kasvab
rahvaviisist välja neoprimitivistlik loits. ,,Maarjamaa ballaad" (1969, Jaan Kaplinski)
meeskoorile maalib dramaatilisi lahingustseene eestlaste vabadusvõitlusest.
Eesti muusika ühes tippteoses, 1980. aastal loodud kantaat-balletis ,,Eesti ballaadid" (Lea
Tormise libreto, rahvaluule Ülo Tedre seades) on eesti jutustavad rahvalaulud põimitud
sümfoonilise koega ja filosoofilise sõnumiga dramaatiliseks lavaeeposeks. Teose uuslavastus
(Peeter Jalakas) 2004. aastal kujunes eesti muusikaelu suursündmuseks.
Paljudes Tormise töödes, eriti 1980. aastate loomingus, kõlab ühiskonnakriitiline ja
filosoofiline mõte. Inimese isikliku vabaduse probleemidest ja rahvusliku enesemääramise
õigusest räägivad Tormise meeskooritsüklid ,,Hamleti laulud" (1965, Paul-Eerik Rummo) ja
,,Juhan Liivi sarkasmid" (1979), kooritsüklid ,,Dialektilisi aforisme" (1978, Juhan Liiv),
annaabi.ee 
