Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"lautta" - 3 õppematerjali

Häälikuõigekirja kordamine 8-klass
3
doc

Häälikuõigekirja kordamine 8. klass

10. Iga töö on hea, iga (ammet, amet) aus. 11. Maiele osteti (sammetist, sametist) mantel. PTG Õpetaja: Reet Sai Page 1 of 3 Õppeaine: Eesti keel Kursus: 3. kursus Klass: VIII Teema: häälikuõpetus,õigekiri 12. (Siine, siinne) loodus on kaunis. 13. (Varsad, varssad) viidi ööseks (lauta, lautta) 14. Täna on kinos kolm (seansi, seanssi). 15. Katkised (hammbad, hambad) tuleb kiiresti parandada. 4. KAASHÄÄLIKUÜHENDIREEGEL Kaashäälikuühendis kirjutatakse kõik häälikud ................................................................... Näiteks: ............................................................................................................................... ERANDID 1.................................................. Näit. ..................

Eesti keel → Eesti keel
14 allalaadimist
Soome keel A1 sõnad
8
doc

Soome keel A1 sõnad

Orans ­ oranssi SÕIDUVAHENDID Piltidega ­ kuvioinen Auto ­ auto Punane ­ punainen Hobune ­ hevonen Roheline - vihreä Rong ­ juna Roosa ­ vaaleanpunainen/pinkki Kaamel ­ kameli Ruudine ­ ruudullinen Laev ­ laiva Sinine ­ sininen Lendav taldrik ­ lentäva lautava Triibuline ­ raidallinen Praam ­ lautta Tume ­ tumma Lennuk ­ lentokone Täpiline ­ täplitäis Buss ­ linjaauto Valge ­ valkoinen Metroo ­ metro Ühevärviline ­ yksi värinen Elevant ­ norsu Põhjapõder ­ poro Tramm ­ raitiovaunu Takso - taksi VÄRVID Hall ­ harmaa Hele ­ vaalean Kirju ­ kirjova Kollane ­ keltoinen Lilla ­ violetti

Keeled → Soome keel a1
66 allalaadimist
Eesti keele ajalugu
38
docx

Eesti keele ajalugu

*seppän > Q2 sepa, *tammessa > Q2 tammes, *lillelta > Q2 lillelt 5. Geminaadi muutumine üksikkonsonandiks – toimunud kindlatel tingimustel 1. ja 2. silbi piiril pika esisilbi puhul ja järgsilpides, eriti sufiksites: a) ll > l, mm > m, nn > n, rr > r (*toomme > toome, *käänne’ > kääne); b) kk > G, pp > B, tt > D, kui teine silp oli kinnine (*lauttˇan > lauda, vrd lautta > laut – teine silp on lahtine, leenisklusiili ei teki –; *pilppas > pilbas). 17. Eesti keele grammatiliste käänete kujunemine. Uurali algkeeles oli käändeid mõnevõrra vähem kui enamikus praegustes soome- ugri keeltes, kuid pisut rohkem kui näiteks indoeuroopa algkeeles. Eesti keele kääneterikkus pole soome-ugri algkeele pärand, vaid hilisema arengu tulemus. 12 käänet 14st on pärit hilisemast läänemeresoome algkeelest, kuid

Eesti keel → Eesti keele ajalugu
61 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun