Kultuuriteooria kõik materjalid
,,Uurimuses keele algupärast" (Abhandlung über den Ursprung der Sprache, 1773).
Seal argumenteerib Herder, et kuivõrd ainult inimene on mõistuslik olend, on talle ka
iseloomulik keele leiutamine.
Kuidas see käib?
Inimene suudab tajupiltide rohkusest eristada olulisi omadusi ja neid järele aimates
luua keele. See tähendab, et Herderi jaoks on keele algupära onomatopoeetiline.3
Siinkohal tuleb märkida, et antud kontekstis ei tähenda keel kõnet (Lautsprache), vaid
nimetamist, asjadele mõistete andmist, mistõttu kasutab Herder ka mõisteid ,,hinge
sõna" (Wort des Seele) ja ,,sisemine sõna" (inneres Wort).
Teoses ,,Inimhinge tunnetusest ja tundmisest" jätkab Herder keele-mõistuse suhte üle
arutlemist ning kirjutab: ,,Ka kõige sügavamates keeltes on ,,mõistus" ja ,,sõna" ainult
üks mõiste, üks asi: logos" (Herder 1987: 358). Puhas mõistus on kasutu utoopia,
koos keelega moodustab ta aga terviku. Kui areneb keel, areneb ka mõistus.
annaabi.ee 
