Sissejuhatus Eesti ja Seto rahvausundisse
Surmaviis määrab ka selle, kuhu surnu edasi liigub. Need, kes on tapetud, sõjas
hukkunud, vägivaldset surma surnud, need ei saa teistega kokku. Uppunud jäävad
vette seni, kuni keegi teine samasse veekogusse upub. Enesetapjate hinged jäävadki
mööda maailma ekslema.
Setu matusekommete erijooni
- Surnule „koha ostmine“, visatakse haua põhja raha.
- Surnu padjale punasest lõngast rist, pea alla.
- Kinnaste viskamine risti üle haua
- Lautsipuuga seonduv (lautsi, surnupesunõu ja surnuõled sinna; õlgede põletamine
koduteel)
- Laiemalt õigeusu traditsioonis on levinud rituaalne matusesöök, mis koosneb teradest
ja meest (kutja). Setudel on herned ja mesi, venelastel riis ja mesi. Pakutakse matustel
igaühele kolm lusikatäit, mis jääb üle viiakse kirikusse, kuni saab 40 päeva saab täis.
Surnu hing saab seni seal söömas käia.
- Aknal on käterätt ja kauss veega, kus hing saab pesemas käia
- Surnu ehteid 40 päeva vältel ei kanta.