Kipsplaatseina puhul tuleb eriti hoolikas olla hüdroisolatsiooni tegemisel, et niiskus ja vesi ei pääseks kahjustama seinakonstruktsiooni. Märjas ruumis ehitusplaatseina vuugid pahteldamist ei vaja. Märjad ja kuivad tsoonid Kui aluspinnad on kuivanud ja tolm eemaldatud võib alustada hüdroisolatsiooni tegemisega. Märjas ruumis jagatakse pinnad niiskeks tsooniks (lagi ja seinapinnad kuhu ei pritsi vett) ning märjaks tsooniks (lausveega kokkupuutuvad pinnad, s.o. põrand tervenisti ja seina alumine äär, dushinurga ja vanni tagused seinad ning kraanikausi ümbrus). Märga tsooni kuuluvad pinnad käsitletakse hüdroisolatsioonimastiksiga ning niiske tsooni pinnad kas samuti hüdroisolatsioonimastiksiga või niiskustõkkega. Siinkohal tasub meeles pidada, et niiskustõke vettpidava hüdroisolatsiooni tegemiseks ei sobi. Niiskustõkke kihipaksus jääb alla 0,1 mm ega kujuta endast lausveele kuigi suurt takistust.
metsade hävimisega jne. Teadaolevaid inimohvreid Eestis pole, kuigi jutte mõne lehma kadumisest on levitatud nii looduslike kui tehislike karstialade kohta. Põlevkivi võib maa-aluselt kaevandada mitmel viisil. Kambriviisiline kaevandamine jätab alles tugisambad, mis toetavad pealmisi kihte - teatud aja jooksul, kuna looduslikud murenemis- ja lahustumisprotsessid viivad ikkagi nende sissevarisemiseni. Teine meetod on lausveega kaevandamine, kus kogu kaevandusesi langetatakse. Sellisel viisil kaevandatud alal järske vajumisi pole ette näha, kuid tihendumine ja ebaühtlane väiksemastaabiline vajumine toimub endiselt, lisaks jäävad väljatöötatud ete ääred reljeefis koloriitselt esile. Veel on välja töötatud tehnoloogiaid tühemike täitmiseks kivistuva ja paisuva seguga (põlevkivituha ja liiva seguga), need plaanid jäävad aga vaid plaanideks tööde maksumuse tõttu.