ILUKIRJANDUS - proosa
Kõik inimesed oskasid
ussisõnu, mida päris ammustel päevadel olid meie esivanematele õpetanud muistsed
ussikuningad.
Minu sündimise ajaks oli kõik muutunud. Vanemad inimesed veel mingil määral ussisõnu
kasutasid, aga tõelisi tarku oli nende seas väga vähe; noorem sugupõlv aga ei viitsinud raske
keelega enam üldse vaeva näha. Ussisõnad pole lihtsad, inimkõrv suudab vaevu tabada kõiki
neid juuspeeni erinevusi, mis lahutavad ühte sisinat teisest, andes lausutule sootuks teise
mõtte. Samuti on inimese keel esialgu võimatult kohmakas ja paindumatu ning kõik susinad
kõlavad algaja suus üsna sarnaselt. Ussisõnade õppimist tuleb alustada just nimelt keelele
mõeldud harjutustest selle lihaseid tuleb treenida päevast päeva, et keel muutuks sama
vilkaks ning osavaks kui maol. See on esiotsa kaunikesti tüütu ja seetõttu pole imestada, et
paljud metsaelanikud pidasid säärast pingutust paljuks ning eelistasid kolida külla, kus oli
palju