"Läänerindel muutuseta" E.M. Remarque raamatukokkuvõte
2. lk. 35, kus Kat lausub: ,,Igal oal on oma viis, praegu esines neid viis".
Ta ütles seda pärast kõhtu täis söömist, tagant ,,tuult" lastes. Minule tundus
see üsna koomiline riim ja sellepärast see mulle meeldiski.
3. lk. 64, kus sõdur Tjaden ja sõnab allohvitser HimmelstoBile: ,,Ep ole, seal
olid sa üksi"
HimmelstoB sai Tjadeni peale vihakseks, sest viimane teda sinatas ja ütles
talle: ,,Mis ajast peale me siis sinatame? Me pole ju veel koos maanteekraavis
aelenud"
Tjaden pani oma lausutuga HimmelstoBil suu kinni.
4. lk. 106, kus peategelane Paul ütleb: ,, Vaata ometi neid kergeid kingi,
nendes ta küll kilomeetritki ei marsiks"
Ta ütles seda siis kui nad oli tagalas, ühes nekrutite välilaagris. Seal olles
nägid nad ilusaid naisi, kes olid aga teispool tiiki. Paul nägi ühte tütarlast ja
ütles poistele seda, ise pärast mõtles, et loll oli nii ilusa vaatepildi juures
marssimist mainida.
5. lk. 180, kus Paul vihastab: ,,Nüüd loen kolmeni. Kui see siis ei lõpe, lendab
annaabi.ee 
