"lausungiks" - 1 õppematerjal

Eesti suuline keel ja suhtlus

kellelegi nagu hobuse tagumikku=või või=noh ükskõik kuhu tähendab mis asi hakkab rääkima.) 14. Autor kasutab lausekonstruktsioone, mida kirjas üldiselt ei kasutata või mis on seal keelatud: - lausungite alguses on fraasid, mis esitavad mingi märksõna või teema (ja vat ongi ütleme kui näiteks (.) kohtuvad lapsevankrit lükkav ema; noh a=imik oletame et ta lihsalt rääkida ei oska). - kaks lausungit (siin küsimus ja vastus) on seotud kokku üheks korduva verbiga lausungiks (mis on nukuteatri põhitunnus on see, (...) et näitleja (.) ei räägi ise) või kasutab samas lausungis kahte erinevat verbi (vat see on elus ka nukuteater esineb); - otsese kõne ees on kaudkõnele viitav sõna et (ema räägib imiku eest peenikese imiku häälega et me oleme veel väikesed). 15. Autor lisab lausungi lõppu sõnu juurde, mistõttu sõnajärg erineb kirjalause sõnajärjest (a=sis=ma mõtsin=et on olemas ka nukuteater tegelikult elus).