Eesti suuline keel ja suhtlus
kellelegi nagu hobuse tagumikku=või või=noh ükskõik kuhu tähendab mis asi hakkab
rääkima.)
14. Autor kasutab lausekonstruktsioone, mida kirjas üldiselt ei kasutata või mis on seal
keelatud:
- lausungite alguses on fraasid, mis esitavad mingi märksõna või teema (ja vat ongi ütleme
kui näiteks (.) kohtuvad lapsevankrit lükkav ema; noh a=imik oletame et ta lihsalt rääkida ei
oska).
- kaks lausungit (siin küsimus ja vastus) on seotud kokku üheks korduva verbiga lausungiks
(mis on nukuteatri põhitunnus on see, (...) et näitleja (.) ei räägi ise) või kasutab samas
lausungis kahte erinevat verbi (vat see on elus ka nukuteater esineb);
- otsese kõne ees on kaudkõnele viitav sõna et (ema räägib imiku eest peenikese imiku
häälega et me oleme veel väikesed).
15. Autor lisab lausungi lõppu sõnu juurde, mistõttu sõnajärg erineb kirjalause sõnajärjest
(a=sis=ma mõtsin=et on olemas ka nukuteater tegelikult elus).