Meditsiiniajaloo konspekt
ravimeetoditeni, kuid olles teiselt poolt teinekord vägagi kaasaegne nt moodsad
imearstid, -terapeudid jne. Eriti nö läänemaises kultuuriruumis on rahvameditsiin
tugevasti läbi põimunud akadeemilise meditsiiniga põhimõtteliselt on tegemist
populaarsete teadmistega haigustest ja ravist.
Rahvaarstide nimetusi on eesti keeles erinevaid. Need osutavad rahvaravija
isikuomadustele, ravimisspetsiifikale vms. Näiteks sõnadega ravijaid nimetati
posijateks, sõnujateks, lausujateks, tilpajateks jne, lihtsamate ratsionaalsete ravivõtete
pruukijaid vastavalt soonetasujateks, kupulaskjateks, aadri- või verelaskjateks jne.
Selge piirjoon rahva- ja nö koolimeditsiini vahele tekkis alles 19. sajandil. Näide
sellest on sünnitusabi ja naistehaigustesse puutuv, kus õppinud arstid end üha enam
kehtestasid.
Rahvameditsiini käsitlemisel tuleb meeles pidada, et tegemist ei ole nii üheselt
hõlmatava fenomeniga, kui akadeemiline meditsiin rahvameditsiin võib sõltuda