Eepos "Kalevipoeg"
Siis hakkas kive kandma haua peale hunnikusse, et
kalmu koht tulevastele põlvedele teada oleks. See on Tallinna Toompea mägi. Kive kandes
Linda väsis, üks kivi kukkus maha ja lesk ei suutnud seda enam liigutada. Linda istus kivile
nutma. Pisaratest sündis Ülemiste järv. Kivi seisab ikka veel järve kaldal.
Suure vaevaga toob Linda poja ilmale. Arvati, et Linda sünnitusel sureb, kuid Uku abiga ta
pääseb ja saab poja leina lepituseks. Poeg karjus mitu kuud järjest, eit läks lausujaid otsima,
kes nutu vaigistaksid. Poeg lõhkus sängi ja rebis puruks mähkmed, et põrandale pääseda.
Varsti roomas, varsti kõndis. Linda imetas poega kolm aastat. Poeg sirgus tugevaks kui
tamm, mängis kurnimängu, kurnikivid praeguseni mitmes paigas näha. Poeg pildus lingukive
ja kitkus puid koos juurtega maast välja. Nii kasvas poisist noormees, kes oli igati isa
vääriline.
Lindale tuli palju kosilasi, kuid Linda uuesti mehele ei läinud. Lõpuks hakkas Lindat kiusama
annaabi.ee 
