Eesti keele vormiõpetus
kurtma, köitma, laitma, liitma, loitma, lootma, luutma, läitma, muutma, mõõtma, naitma, niitma)
· lühikese vokaali järel olev ülipikk t või p tugeva astme vormides vaheldusb pika t või p-ga nõrga astme vormides (atma,
jätma, katma, kütma, lõpma, matma, nutma, petma, tapma, utma, võtma)
· konsonanttüvi lõpeb st-ga, vältevaheldus kirjas ei avaldu (haistma, kastma, kestma, kostma, laustma, loitsma, mõistma,
ostma, paistma, pistma, päästma, säästma, sööstma, süstma, tõstma, vestma)
· ht:h ahtma, tahtma, uhtma
· jätma: jäetagu, katma: kaetakse, kütma: köeti, matma: maetaks, võtma: võetagu, võetavat.
PÕHITÜÜP MURDMA
· murdma-murda-murran-murdsin-murdnud-murtakse-murtud
· nõrgeneva tüvega verbid, mille ma-infinitiivi tunnuse ees on d. Laadivahelduslikud. (andma, kandma, kündma, murdma,
annaabi.ee 
