Kaitstavate loodusobjektide seadus sätestab väljaspool kaitsealasid asuvate pesapuude ümber 500 m raadiusega kaitsetsooni, kuhu inimesed ei tohi minna 15. veebruarist kuni 31. juulini. Kaitsealadel olevad pesapaigad on arvatud üsna range reziimiga sihtkaitsevööndisse. 2003. aasta seisuga asus kotkameestele teadaolevast 35 pesapaigast ainult viis väljaspool kaitsealasid. . Suur-konnakotka ja must-toonekurega võrreldes on kaljukotkal siiski head ajad: lausraied pole veel jõudnud rabasaartele ning loodetavasti ei jõuagi. Ebakindel on siiski nende kaljukotkapaaride elu, kelle pesakoht ei ole uurijatele ja kaitsjatele teada. Kindlasti ei asu nad kõik turvalistel kaitsealadel, nende pesapaigad võivad jääda inimeste meelevalda. Kasutatud kirjandus Harri Kontkanen, Asko Lõhmus ja Toni Nevalainen, "Röövlinnud ja metsamajandus", Eesti Entsüklopeediakirjastus 2004 Mats Ake Bergström ja Carl-Fredrik Lundevall, ,,Põhjamaa linnud", Varrak 2005
asuvaid pesapuid (EELIS). Lendorav elab pea kogu oma elu puu otsas, maapinnale laskub ta ainult äärmise vajaduse korral. Ta tegutseb väikesel ala – kodupiirkond ulatub pesapuust ainult umbes 50-100 m kaugusele. Pärast puult puule maandumist jookseb ta kohe teisele poole puud, et võimalike jälitajate eest ära pääseda. Lendoravat ohustab eelkõige elupaikade hävimine. Teda kahjustavad metsas tehtavad lausraied, sest ta ei suuda ilma puult puule liueldes ületada suuri lagedaid alasid (EE 2011). Suvel toitub lendorav kase, paju, haava ja lepa lehtedest, urvadest, võrsetest. Lisaks ka marjadest, seemnetest, okaspuude võrsetest, harvem seentest, samblikest, roheliste käbide soomustest. Talve jaoks kogub lendorav väikesi toiduvarusid, kuid toitub ka pungadest, viljadest ja noorte võrsete koorest (Timm; 2008). Lendorava poegib 1-2 korda aastas, poegi on pesakonnas 2-4. Suguküpseteks saavad nad
Lendoravad on paigatruud loomad, nad kasutavad mitmeid aastaid ühte või lähestikku asuvaid pesapuid (EELIS). Lendorav elab pea kogu oma elu puu otsas, maapinnale laskub ta ainult äärmise vajaduse korral. Ta tegutseb väikesel ala kodupiirkond ulatub pesapuust ainult umbes 50-100 m kaugusele. Pärast puult puule maandumist jookseb ta kohe teisele poole puud, et võimalike jälitajate eest ära pääseda. Lendoravat ohustab eelkõige elupaikade hävimine. Teda kahjustavad metsas tehtavad lausraied, sest ta ei suuda ilma puult puule liueldes ületada suuri lagedaid alasid (EE 2011). Suvel toitub lendorav kase, paju, haava ja lepa lehtedest, urvadest, võrsetest. Lisaks ka marjadest, seemnetest, okaspuude võrsetest, harvem seentest, samblikest, roheliste käbide soomustest. Talve jaoks kogub lendorav väikesi toiduvarusid, kuid toitub ka pungadest, viljadest ja noorte võrsete koorest (Timm; 2008). Lendorava poegib 1-2 korda aastas, poegi on pesakonnas 2-4. Suguküpseteks saavad nad
annaabi.ee 
