Laululinnud
võtavad ette rändeid, siirdudes sügisel Kesk
Euroopasse.
Mida inimasustusele lähemal on rasvatihase
elupaik, seda paiksem ta on.
Tagasiränne veebruarismärtsis.
Must pealagi, valged põsed, kollane
kõhualune, mida läbib must pikkivööt ja
hallikasroheline selg.
Isalinnu kõhuvööt on emaslinnuga võrreldes
laiem ja ühtlasem.
Eelistab piisava valguse ja avatusega segapuistuid. Elupaigaks
ei sobi lausokaspuumetsad.
Kevadel pesitsusajal elavad paaridena, pesitsusperioodi
lõppedes võivad moodustada ka kolooniaid.
Toitub enamasti maapinna ligiduses või otse maapinnal. Harva
tõuseb toituma kõrgemale kui 7 meetrit.
Talvel toitub iseloomulikult segasalkades, kus on koos erinevat
liiki tihased, puukoristajad, porrid ja pöialpoisid. Kõik need liigid
saavad salgas tegutsemisest kasu, kuna suudavad nii kergemini
vältida vaenlaste rünnakuid. Kuid rasvatihastel on taoline
annaabi.ee 
